Esimesed 9 rada
Üheksa esimest mängurada kulgevad vahelduval maastikul omasoodu – väljaku avarus, maastiku vahelduvus ja radade konkreetsus teevad Suuresta golfiväljaku huvitavaks kogenud mängijatele, kuid pakuvad mängurõõmu ka algajatele. Üheksa esimese raja puhul on tegemist links-stiilis väljakuosaga.
Esimesel kolmel rajal tundub mängijale, et väljaku edelaosas asuvad rajad on lihtsad ja kerged mängida. Neljas rada tundub keerukam, sest väljaku idaosas olev jõgi ja järvestik nõuavad löökide suunamisel suuremat tähelepanelikkust. Rajad viis, kuus ja seitse, hoolimata nende lainjatest pinnavormidest ja vaatamata seal olevatele liivatakistustele, rahustavad erutunud meeled taas maha. 8. rada läänes ja 9. rada tagasiteel klubi poole on veetakistuste tõttu taas suuremat osavust ja tähelepanu nõudvad.
10.-18. rada
Väljaku teisele osale on iseloomulikud looduslik ilme ja veetakistuste rohkus. Tagumised üheksa rada on küll lühemad kui esimesed üheksa, aga see eest oluliselt kitsamad ja takistusterohkemad. Puude ja veetakistuste külluse tõttu on tegemist park-stiilis väljakuosaga.
Rajad 10, 11 ja 12 on park-stiilile omaselt kitsad ja veetakistusterohked, mistõttu pakuvad tõsist väljakutset. Rada 13 on lühike par 3, aga raskeks teeb raja seda ümbritsev jõgi. Rada 14 on pikk par 5, kus samuti kohtab rohkelt veetakistusi. Rajad 15, 16 ja 17 on puuderohked rahulikud rajad hoolimata vesi- ja liivatakistustest. Viimane rada, par 3, annab mängu lõpuks hea enesetunde ja rõõmsa meele.
